EYS VELJESTO PÕHIMÕTTED
Ajalooline põhikiri
§1.
Eesti üliõpilaste selts Veljesto, mis asub Tartu ülikooli juures, on ajanõuete tungil kokkuastunud üliõpilaste vaba ühinemise saadus.
§2.
Selts seab omale otstarbeks: 1) seltsi liikmete vaimliste väärtuste ja võimete rikastamise ja kehalise arenemise 2) selleks vastastikku toetamise aineliselt ja moraalselt.
§3.
Otstarbe saavutamiseks korraldab selts koosolekuid, kõnesid, referaate, paneb toime ekskursioone, harjutusi, avalikke esinemisi, annab välja albumeid mitmesuguse sisuga jne.
§4.
Üksikute huvi-aladega põhjalikumaks tutvumiseks asutab selts tarvidust mööda osakondi.
§5.
Seltsi liikmeks võib olla iga akadeemiline kodanik, kelle seltsi koosolek otsustab vastu võtta. Liige võib vabalt lahkuda, õiendades kohustused seltsi vastu.
§6.
Seltsi üldkoosoleku kutsub kokku juhatus. Koosolek teeb otsused liht-häälte-enamusega. Koosolek juhib seltsi seltsi sisemist elu ja välist esinemist, otsustab liigete väljaheitmise ja valib seltsi juhatuse ning kolmeliikmelise revisjonikomisjoni – molemad üheks semestriks.
§7.
Seltsi juhatuse moodustavad: esimees, sekretär, laekur ja nende abid. Juhatus teostab koosoleku otsused.
§9.
Seltsi väljaminekud kaetakse: 1) liikmemaksudest, mille igakordse suuruse määrab seltsi koosolek, 2) annetustest, 3) ettevõtete sissetulekuist jne. Seltsi võimalike võlgade eest vastutavad kõik liikmed solidaarselt.
§10.
Seltsi sisemise korra määrab ligemalt ta kodukord.
§11.
Muudatusi põhikirjas võib teha ainult ametliku ülikooli semestri jooksul. Muudatused, mida põhikirjas soovitakse teha, võetakse enne juhatuse koosolekul vastu ja esitatakse siis üldkoosolekule, kus need seltsi tegev liimete poolt absoluutse häälte-enamuse peavad saama.
§12.
Liiget võib seltsi nimekirjast kustutada, kui ta end seltsi põhikirja või otsuste alla ei heida. Otsus tehakse ja võetakse vastu samas korras nagu põhikirja muutmiselgi.
§13.
Seltsi tegevuse lõpetamisel, mis võib sündida ainult absoluutse häälte-enamusega tehtud otsuse põhjal, määrab likvideerimiskoosolek seltsi varanduse saatuse.
EYS Veljesto põhilaused
“Veljesto” ylesanne on vastastikuse mõju ja koostöötamise läbi kaasa aidata oma liikmeist teguvõimsate eesti haritlaste kasvatamises. Sääljuures on temal järgmised yksikasjalisemad juhtmõtted:
1) “Veljesto” on e e s t i yliõpilaste selts, ta tahab kasvatada kõigiti väljaarenend harit inimesi, kes aga yhtlasi ja kõigepäält oleksid oma rahva kultuuritöötegijad, kes tahavad ja suudavad yles ehitada iseseisvat kultuurilist Eestit. “V-o” tahab kasvatada mitte härrasharitlasi, vaid rahvainimesi, kes oma ylesandeks loevad rahvast teenida, temaga yhenduses, tema vaimus ja tema sihtide kohaselt töötada. Selle oma yldisema sihi saavutamiseks pyyab “V-o” ka yliõpilaselus vabaneda kõigist võõraist, eriti balti-saksa sissejuurdund iganend traditsoonest ja kombeist ning määrata oma sisemist seltsi korda vabalt ja ainult oma olude ja sihtide kohaselt.
Märkus: “V-o” seltsina ei tunnista aukohut.
2) “V-o” on v a b a yliõpilasselts, ta pyyab kasvatada oma liikmeid mitte välise buršilise distsipliini ja mõttetu autoriteedi kummardamise läbi, vaid vaba yksteisele mõjumisega ja seeläbi maksmapandava kohusetundega.
3) “V-o” tahab olla s õ p r u s e selts, kus valitseb seltsimehelikkuse, solidaarsuse, vastastikuse aitamise ja kasvatamise, avalikkuse, usalduse ja vendluse vaim, ning mitte ainult väliselt. Yhtlasi pyyab “V-o” anda oma liikmeile ka seltskundlikku kasvatust, et need ka väliselt suudaksid esineda soliidsuse, aususe ja õigluse vaimule vastavalt.
4) “V-o” on n o o r u s e selts, kus peab olema võimaldet noorusekohane värskus ja rõõmsus. Ometi on “V-o” sääljuures karske selts, kus püütakse harrastada enam vaimset ja ilusat rõõmusolemist, mitte aga ei otsita lõbu vaimutapva endauimastamise teel.
5) “V-o” on k i n d l a k o r r a selts, kus igayks liige peab omaksvõet kohustusi kiiresti, täpipäälselt ja hää tahtmisega täitma kui ka erasoove terve seltsi tahtmise, tema põhimõtete ja yldkoosolekute otsuste alla painutama. Mitte teisi syydistades ja teistelt nõudes, vaid ise puudusi ära näidates ja nõrkusi parandada pyydes peab iga liige kogu oma nõu ja jõuga kaasa aitama seltsi hääkäekäigule ja sihikohasele tegevusele.
6) “V-o” on oma sihte ja p õ h i m õ t t e i d a u s t a v selts ja temale on tarvis, et ka teised neid austaksid. Selle nõude kohaselt peab end ylal pidama iga liige, kandes vastutust niihästi enese kui ka terve seltsi au ja hää nime eest. Selles sihis on iga liige kohustet mõjuma ka oma kaasliikmeile, niiviisi vastastikku endasse kasvatades seda yhistundelise korra ja oma põhimõtete austamist — mis peab ka kogu eeltulevas elus olema “V-o” liigete alaliseks juhtijaks ja tunnuseks.
L i s a
Vastavalt oma ylesandele, kasvatada ning koondada teojõulist eesti intelligentsi, taotleb “Veljesto” järgmisi lähemaid sihte:
1) olla kindla yhistundega liidet kohusetruude sõprade kogu,
2) olla elav ja värskendav klubi, kuid yhtlasi ka kultuuriinimese välimust ja esinemist harjutav seltskund,
3) olla oma liigete vaimliste huvide ärataja ning kultuuritahtelise ilmavaate arendaja,
4) olla oma liigete avalikule rahvuskultuurilisele tööle juhtija ning ettevalmistaja. Need sihid olgu niihästi seltsi enda tegevuses kui ka uute liigete vastuvõtul. Viimastena on seltsile seepärast tähtsad kõigepäält noored yliõpilased, keda selts veel võiks pikemaaegses koostöös edendavalt mõjutada oma ideaalide kohaselt ja kes ka omalt poolt võiksid enam aktiivistada seltsi elu ja tegevust.
Yhtlasi kõik Veljestosse kandideerijad peavad olema isikud:
1) kes pooldavad eesti demokraatlikku riigikorda,
2) kes soovivad, et “V-o” kaasa aitaks eesti demokraatliku rahvuskultuuri edendamiseks, ja kes omalt poolt seks lubavad ja millegagi suudavad aktiivselt kaasa töötada. Viimaksmainit mõttes nad peaksid olema kultuuritahtelised inimesed, kellest võib loota, et nad “V-o” liigetena oleksid:
1) võimalikult kohusetruud Seltsi ylesannete ja yldiste korralduste täitjad,
2) võimalikult avameelsed ja yhistundelised (vähemalt solidaarsed) kaaslased,
3) võimalikult seltsivad ja taktilised oma väljendustes ja esinemises,
4) võimalikult suurte ja iseseisvate huvidega ning harrastustega vaimsemail aladel (eetiline või esteetiline isiku- või yldkultuuri syvendus, sotsiaalelu, rahvaharidus, teadus, kunstid jne), võimalikult anduvad rahvuslikule ja yldisele kultuuritööle, nii “Veljestos” viibimise ajal kui ka pärast seda. Endastmõistetavalt peab ka iga kandideerida-soovija juba tuttav olema “V-o” põhimõtetega ja senise ilmega.
Värvid
Amicitia neidise rinnal
sirendab sirelivärv.
Ja EÜSil on mütsid
otsekui sinine järv.
Neid värve ma näen,
neid värve ma tean,
neist laulugi kokku sean.
Mis värvid on Veljestol –
kes seda teaks?
Mis värvid on Veljestol?
Kui teaks, küll oleks hea!
Ta aknad maaliksin kohe just seda värvi ma,
et iga päev mu vaimustust, siis näeksid nad,
siis näeksid nad.
Eva Velsker