Veljesto aaria

Valjust’ ürjakem kiituse oodi,
uljast Veljesto ülistusviit.
Mis punase porknana loodi,
sellest saanud nüüd vaimne eliit.

Lapsepõlves ju igatsend taga
iga tõsine noorur on sind.
Meile nüüd oma õnnistust jagab
sinu riidudest puhastet rind.

Palju lapsikuid unelmavoore
oled uputand tõelusesoos.
Elujulgeteks kasvatand noori
sõnasõdade, tülide hoos.

Sinust võrsunud teadlaste malev
ja mõnigi priske poeet.
Ja kui tagasi tuleb kord Kalev,
Veljestosse toob temagi tee.

Sellepärast me kiidame kaua
sind, Veljesto, lamp meie teel!
Alles külmas ja savises hauas
jääb vakka me väsinud keel.

1935